Raamatupidamisteenuse osutaja ja rahapesu tõkestamise seadus | 06 juuli 25, Evelin Parveots

Artikkel on suunatud nii ettevõtjatele kui ka raamatupidajatele ning annab ülevaate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest (RahaPTS) tulenevatest kohustustest raamatupidamisteenuse pakkumisel. Ettevõtjad saavad teada, millega tuleb arvestada raamatupidajatega koostööd tehes – olgu nad siis tegevust alustavad või juba tegutsevad.

Paljudel raamatupidamisteenuse pakkujatel puuduvad siiani sisemised töökorraldused rahapesu tõkestamise seaduse täitmiseks. Sageli arvatakse, et tegemist on keerulise ja nende igapäevategevusest kauge teemaga. Tegelikkuses võivad teadmatusest tekkida tõsised probleemid, mille lahendamine võib olla hilja, kui ennetavaid samme pole astutud. Vastutus oma tegevuse eest lasub igaühel – teadmatus ei vabasta kohustusest.

Seega on oluline, et raamatupidajad tunneksid oma seadusest tulenevaid kohustusi ja rakendaksid neid süstemaatiliselt. Samuti on tähtis, et ettevõtjad oskaksid hinnata, kas nende teenusepakkuja tegutseb nõuetekohaselt.

1. Isikusamasuse tuvastamine

Enne ärisuhte loomist peab raamatupidamisteenuse pakkuja tuvastama kliendi ja vajadusel ka tema esindaja isikusamasuse. Selleks tuleb kontrollida esitatud dokumente ning hinnata teabe usaldusväärsust sõltumatute allikate abil. Sama kehtib ka juriidiliste isikute esindajate puhul – tuleb kontrollida nii nende isikut kui ka esindusõigust.

Füüsiliste isikute isikusamasuse tuvastamine
Tuvastamine toimub kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel, milleks võib olla:
- Eesti ID-kaart või pass (sh diplomaatiline pass, elamisloakaart jmt),
- välisriigi pass,
- juhiluba, kui see sisaldab kõiki vajalikke andmeid.

Esindaja puhul tuleb esitada ka dokument, mis tõendab esindusõigust.

Juriidiliste isikute tuvastamine
Eestis registreeritud juriidilise isiku puhul kasutatakse äriregistri väljavõtet. Välisriigi juriidilise isiku puhul sobib asjakohane registreerimist tõendav dokument või selle ärakiri.

Tuleb registreerida järgmised andmed:
- juriidilise isiku nimi, registrikood, aadress ja asukoht;
- esindaja andmed (nimi, isikukood või sünniaeg);
- kasutatud dokumentide nimetus, number, väljastamise kuupäev ja asutus;
- vajadusel teave seose kohta poliitiliselt mõjuvõimsa isikuga (PEP).

2. Tegeliku kasusaaja tuvastamine

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes kontrollib otseselt või kaudselt juriidilist isikut ning kelle huvides tehinguid tehakse. Üldjuhul loetakse kasusaajaks isik, kellel on:

- vähemalt 25% osalus või hääleõigus;
- muu mõju ettevõtte juhtimisele.

Andmed saadakse tavaliselt kliendi esindajalt ja kontrollitakse avalikest allikatest. Kui kahtlusi ei suudeta hajutada, tuleb registreerida kontrolli teostavate isikute või juhtorgani liikmete andmed.

Kõik isikusamasuse tuvastamise ja kontrollimisega seotud andmed tuleb säilitada vähemalt viis aastat pärast ärisuhte lõppemist. Samuti tuleb neid regulaarselt kontrollida ja vajadusel ajakohastada.

Kui klient ei esita nõutud dokumente, on teenusepakkujal keelatud ärisuhet alustada.

3. Tehingute jälgimine ja kahtlastest juhtumitest teavitamine

Teenusepakkujal on kohustus jälgida klientide tegevust ja pöörata tähelepanu tehingutele, mis võivad viidata rahapesule või terrorismi rahastamisele. Eriti tuleb jälgida keerukaid, suure väärtusega või ebaharilikke tehinguid, millel puudub selge majanduslik eesmärk.

Suurendatud tähelepanu tuleb rakendada, kui:
- klient või tehingu osapool asub riigis, millel puuduvad piisavad tõkestamismeetmed,
- tegemist on madala maksumääraga või maksuvaba territooriumiga.

Teatamiskohustus

Rahapesu andmebürood (RAB) tuleb teavitada:
- kui tekib kahtlus rahapesus või terrorismi rahastamises – hiljemalt kahe tööpäeva jooksul;
- kui toimub sularahatehing summas üle 32 000 euro (või samaväärses vääringus), sõltumata maksete arvust.

Teate esitamine toimub elektroonselt www.fiu.ee kaudu. Klienti sellest teavitada ei tohi.

Näiteid võimalikest rahapesukahtluse tunnustest:
- kliendi elustiil ei vasta legaalsele sissetulekule,
- äritegevuse käive või kasum on ebaproportsionaalne võrreldes sektori keskmisega,
- sageli vahetatakse raamatupidamisteenuse pakkujaid ilma selge põhjuseta,
- teenuste eest makstakse madala maksumääraga riikidesse,
- ilmnevad viited vara omastamisele jms.

4. Protseduurireeglite ja sisekontrolli kehtestamine

Raamatupidamisteenuse osutaja peab kirjalikult määratlema:
- hoolsusmeetmete rakendamise kord,
- andmete kogumise ja säilitamise põhimõtted,
- sisekontrolli ja juhtkonna teavitamise korra.

Kokkuvõte

Raamatupidamisteenuse pakkuja peab:
- tuvastama kliendi ja tema esindaja isikusamasuse;
- tegema dokumentidest koopiad ja registreerima vajalikud andmed;
- tuvastama tegelikud kasusaajad;
- jälgima info ajakohasust ja klienditehinguid;
- säilitama andmeid vähemalt viis aastat;
- teavitama kahtlastest tehingutest Rahapesu Andmebürood;
- kehtestama sisekorraeeskirjad ning järgima seadusest tulenevaid protseduure.

Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmine ei ole pelgalt juriidiline kohustus, vaid ka kaitsemeede. Teadlik ja korrektne tegutsemine aitab vältida ootamatuid probleeme ning hoida ettevõtte usaldusväärsena.

Artikkel koostatud 06.07.2025 Evelin Parveots poolt

Allikatena kasutatud erk.ee ja www. fiu.ee